Ma hiilin mööda seinaääri ja varjan end kus saan. Minu sööstud teistesse ruumidesse on vilkad ning enne iga manöövrit vaatan ma hoolega vasakule ja paremale, et mitte teatud isikutele vahele jääda. Kui keegi juhtub mind märkama, siis väldin ma iga hinna eest silmsidet ja teen näo, et ma olen kärbes seinal. Ma olen selles juba nii vilunud, et peeglist möödudes kontrollin igaks juhuks, ega metamorfoos pole hakanud päriselt aset leidma.
Kogu selle luuretöö tulemusel näen ma palju vähem kombaine, rakette, tolmuimejaid ja muid masinaid, mida Kert klotsidest valmistab, täidan vähem igasuguseid käsklusi, mida Ihan väljedab sõnaga "SEDA". Topin vähem pudrusuid täis ja sõlmin vähem vaherahusid.
Oh, oleks see juba möödas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar