Hambaarsti numbrini on veidi aega, lähen Stockmanni uut hambaharja ostma. Astun sisse, valin harja, lähen kassasse. Poemüüja klatsib kolleegiga ja pöörab mulle minimaalselt tähelepanu.
Annan kaardi, ütlen et kilekotti pole vaja. Poemüüja jatkab häirimatult oma vestlust, tõmbab kaardi automaadist läbi, torkab harja kilekotti. Mina signeerin arve, võtan demonstratiivselt hambaharja kilekotist välja ja pistan seljakotti.
Lõpuks ometi müüja märkab mind, vaatab viltuse pilguga mind ja letil kasutult vedelevat kilekotti. Haarab koti, kägardab kokku, viskab prügikasti ja jatkab oma vestlust. Mina ahmin kuuldavalt õhku...
