Emakeel on mu ema keelel
ja kuigi mu ema just keelt ei näita
võib seda ometi kindlalt väita,
et sealt saame meie,
mu vennad ja mina,
ta suhu ka endale, laulva ja kena.
Nii kauni kui muusika
kuigi me vahel
teeme ka vigu,
kuid see on okei.
Emakeel on me enda oma
ja kuigi läeb valesti mõnikord koma.
Ma ütlen, et munasi värvisime
ja ema mind parandab, ütleb, et mune.
Siis keel on ju lõppeks me enda teha
ta muutunud on
ja me muudame teda.
Ta muutub ka siis kui me ise ei teagi
ja tegelikult, me teadma ei peagi.
Keel on elav kui vetikakooslus
kes elab vaid siis, kui on meil kõigil koos suus.
------
Pühendatud emakeelepäevale ja mu tütrele Kaisale, kes käib Päikesejänku rühmas ja ise veel luuletada ei oska.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar