Ja öösiti sa tuled,
kui päeva olen tõstnud kõrvale
ja pimedus, mis jaanipäevaaegsest ööst
on pagendatud välja
saab läbi vaikuse
mu hinges koha.
Siis selles pimeduses oled sina ka.
Ja hirm, mis päeval hoiab
otsust kammitsas
teeb ruumi kahetsusel.
Sina, minu armas ja hea.
Ma ei tunne sind
ja ma ei tea, kas tundma saangi.
Hulljulget otsust
nooruspöörasust
ja lollust mitte ette näha
on vaja...
On sinul vaja,
sest sinu jaoks see on
elu ja surma küsimus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar