Kõik on maetud vaksapaksusesse lumme
ja seda muudkui tuleb tuleb veel,
kõik sopp ja pori, mis eile oli
on läinud ja tänavad mu ümber on nagu peidetud maailmad
Ma ei suuda oma sõnakuulmatuid kinganinasid kodu poole keerata
ja muudkui sumpan ja sumpan ja sumpan
ja igal sammul pakib mu saapaninadele lund, mis muudab mu saapad narrisussideks,
paljastades mu tõelise loomuse
Aedades naeratavad pikaninalised valged mehed.
Ja meis kõigis on tegelikult nii palju last.
Lumi mitte ei mata vaid paljastab meie tõelist loomust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar