Sügis jälle käes. Tuba külm ja õu veel külmem.
Homme toon puid, laon ahju, pistan põlema, vaatan leeke, sõtkun taigna, määrin vormid, valan taigna sisse, tõstan sooja kohta kerkima kuni leek ahjus keerutab. Siis sulgen ahju, keeran siibri kinni ja tõstan vormid ahju küpsema. Tunni aja pärast on tuba täiesti ainulaadset leivalõhna täis.
Vahepeal õmblen lapitekki ja nuuskan oma nohust nina. Lõpuks topin pisikese riidesse, kolistan bussi peale ja toon lasteaiast selle, kes kõigile uhkelt teatab: Minu emme leib.
Aga nüüd, juuretis käärima ja koti peale, sest nohu magatakse minema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar