Sinu keha sai nüüd sinu viimasel teel
meie õlgadel hauani kantud.
Sinu tunnid ja aastad ja päevad ja kuud
kõik said otsa mis sulle on antud.
See läks liigagi ruttu, me seisame veel
ega tea, kuidas lahti sind anda
ja me sisimas mõelda ei suudagi muud:
keda järgmine kord tuleb kanda?
Kas me kandjate hulgas on needsamad siin
või neid õlgu veel sündindki pole?
Seda meie ei tea, aga kahjuks on nii:
sind me kandjate hulgas ei ole.
